Tere jälle!
Nagu kõigile juba selgeks on saanud on sellel talvel eriliselt palju lund olnud.
Pimedatel õhtutel netis istudes olen vaadanud erinevaid videoid tuubist ja mujalt, mis sisaldavad endas tsiklit, suuska ja roomikut, mis on minu arust eriti atraktiivne ja praktiline kooslus lumerohke talve puhul.
Vannun, et mõlgutasin mõtteid roomiku valmistamise ainetel juba möödunud aasta lõpus, kuid lindi enda jaoks materjali leidmine oli küsitav ning lükkasin plaani sahtlisse.
Kuid siis ma nägin herr "patriot"-i juttu tema mudavurrist ja selle külge ehitatud roomikust, mille ehitus oli lahendatud lihtsalt, ent geniaalselt. Siinkohal lingiks ta
TEEMA.
Mul ei jäänud pärast selle nägemist üle muud, kui haarata väits ning minna tegudele.
Alustuseks sai valitud välja üks 180mm talverehv ning lõigatud sellelt protektor.
Edasine tegevust kätkes endas alumiiniumi sulatamise teemast läbi käinud latte ja nende töötlemist.
Käisin tuttava juures abi palumas ning masinat kasutamas.
Sellega said latid endale baseerimispinna.
Järgmisena lõikasin need juppideks ning puurisin sisse kinnitusavad.
Siin on näha protektori sisepind. Eenduvad jooned annavad lihtsa jaotuse.
Siin on lindi koostamise algus.
Siin on valmis lint. Ka vinklid väänasin ise sobiliku materjali puudumisel.
Üldise konstrui väljamõtlemisel ja kasutatava materjali valimisel mängisin natuke SolidWorksis.
Ka veotähiku vedasin seal eelnevalt valmis.
Veotähik sai valmistatud, üllatus üllatus, alumiiniumist.
Siin siis see valatud 156mm diameetriga junn padrunis.
Siin poolprodukt.
Siin veotähiku võll. Selle tegemiseks kasutatud jällegi IZi käimari mingisugust võlli, eelviimane neist allesolevatest.
Koostatud veotähik. Hammaka nuut ei sobi võlli omaga küll üks-ühele, kuid ajab esialgu parema puudumisel asja ära.
Edasi suundusin Tartusse kandilise toru järele, et valmstada alusraam.
Murubomo jaoks mootori loovutanud roostes muruniiduk oli doonoriks ka selle projekti huvides - seekord annetas ta minu käsutusse oma rattad.
Kõik rattad said omale ka laagrid, ideeliselt võiks asi vastu ka pidada.
Järgmisena nikerdasin raamikinnitusi ja ülekandesüsteemi.
Üldpilt asjast jäi selline. Lisatud said veel tugevdused; suusk on tegemata.
Käisin seda aretist ka katsetamas, iseenesest justnagu töötaks. Samas selgus, et tootmises esineb vigu. Veotähiku "hamba" samm oleks pidanud olema 55mm, arvutustes seisis miskipärast 58. Sellest tulenevalt on hetkel tegu ka liigsuure läbimõõduga veotähikuga, mis rõõmsalt juhtklotsidele peale jookseb ja kogu kaadri kinni poob.
Minu edasine tegevus hõlmab endas aluvalu ja uute veotähikute treimist. Samas võin olla vist rahul, et sain esimese prooviringi lumel teha. Järgmine kord näeb vinkleid vist juba mullakamar.
Jõudu kõigile!